8 h traumat
Reedel õnnestus mul kehalise kasvatuse tunnis võrkpalli mängides enda näpp ära nihestada või lüüa, kutsuge seda kuidas tahes. Arvasin, et tegu on tavalise vigastusega ning külma peale pannes ja nimetissõrmele rahu andes paraneb kõik kiiresti. Minu kurvastuseks aga mitte. Näpp valutas veel kuni esmaspäevani ja tegelikult valutab siiani.
Kuid mitte see ei ole põhjus, miks ma siia blogisse praegu kirjutan.
Kuna tundsin, et tegu võib olla siiski mõra või luumurruga otsustasin minna traumapunkti ning see, mis mind seal vastu võttis ei olnud just midagi idüllilist. Hommikul 9.34 võtsin ma Mustamäe traumapunktis endale järjekorra numbril milleks oli 3602 ning kokku veetsin seal ligi 8 TUNDI. Jah ma pidin seal mitte nii mõnusates ooteruumides veetma 8 piinarikast tundi, ja kui ma ütlen piinarikast siis ma tõesti mõtlen seda.
Kõigepealt ei läinud mu järjekorra number miskipärast läbi ning esimesed 2 tundi istusin ma seal põhimõtteliselt tühja. Kui läksin uurima, mis toimub suunati mind õnneks kohe esimesele ülevaatusele ja sealt edasi röntgenisse. Kõige “toredam” osa saabus peale röntgeni tegemist, kus ootasin 6 tundi, et mu röntgeni pilt jõuaks ühest arvutist teise. Tuli välja, et polegi murdu ega mõra, vaid tegu on liigese rebestusega. Selle kuue tunni jooksul jõudis mind vallata vihatunne kui ka kurbus. Ma nimelt ei saa aru, kuidas üldse Eesti tervishoiu süsteem töötama peaks. Hiljem selgus, et nende piltidega tegeles vaid üks arst ja ma isegi ei imestanud enam millegi üle. Samuti panid mind imestama pensionärid, kes seal ootasid, et ka nemad oma tervist kontrollida saavad. Kas tõesti on vaja eakamal naisel intensiivravi, kui daamike suudab püsti seista ja veel karjuda kui halb tal olla on?? Kas tõesti on vaja eakamal meesterahval ratastooli kui tal on vaja liikuda ühest ruumis kõrval ruumi? Kas tõesti peavad inimesed ootama tunde ning raiskama oma kõige väärtuslikumat vara ehk aega vaid selleks, et teada saada, kas näpus on luumurd või mitte?
Kogu selle kogemuse põhjal olen jõudnud tõdemusele, et traumapunkti lähen järgmine kord vaid viimases hädas !!!